Veebruaris sai siis väikemehega Tartus adenoidide operatsioonil käidud. Ei mäleta, kas olen sellest siin kirjutanud, aga meie väiksel pojal oli kuulmisega kehvasti. Juulis saime Vändra perearstil esimese küsimise peale saatekirja Pärnusse kõrva-nina-kurgu arsti jutule. Kohe sisse astudes sain sõimata, miks ma arvan, et mu laps kurt on!? Ei teagi, kas väljendasin ennast kehvasti või miks ta nii mulle peale kargas sellega, igatahes püüdsin siis selgitada, et ma ei arva, et ta on kurt vaid, et ta kuuleb halvasti.
Kui arst siis ta kõrvu vaatama hakkas, siis nägi et lapse kõrvad täitsa vaigused. Puhastas siis ära ja tegi kuulmistesti, mis näitas probleemi. 2 nädalat hiljem käisime kontroll-uuringul, mis näitas sama tulemust. Siis anti valida, kas teeme "igaksjuhuks" operatsiooni (oleksid vaadanud, kas vedelik on kuulmekile taga) või sõidame Tartusse lisauuringutele. Arvata on, mille ma valisin. Niisama ikka lapse kõrvu lõigata ei lase.
Tartlased nägid samuti, et asjad kehvad selle kuulmisega. Panid opi aja, logopeedi aja, neuroloogi aja. 4 kuud hiljem opile minnes laabus kõik suurepäraselt, arstid ja õed olid kõik väga heatahtlikud ja abivalmid. Mitte kuskil ei kohanud ma sellist suhtumis, et mida teie veel tahate. Pärnus vaadatakse sind juba registratuuris sellise näoga, et hirm tuleb peale. Muidugi kõik pole sellised- olen helistades ka väga normaalsete inimeste otsa sattunud, kes tõesti tahavad sind aidata.
Peale opi tuli arst minuga vestlema ja kinnitas, et jah adenoidid olid erilise kujuga, nimelt lapikud ja takistasid justnimelt kuulmist. Peaaegu kohe peale opi tehti kuulmistest, mis näitas, et lapsel nüüd kuulmine 5+.
Veel oli mul väga hea meel selle üle, et tartlased ei jätnud asja nii sama, et op tehtud, kuulmine korras nüüd kõik.....ei, ei, ei ikka 2 kuud kiljem kutsuti tagasi logopeedi ja neuroloogi juurde.
Logopeed kinnitas, et lapsel arusaamine eakohane, aga rääkimine pool aastat arengust maas. Kuid ta ei uskunud, et see suur probleem veel oleks, küll sügiseks järgi jõuab =) Samal päeval tehti ka uneuuring, et hinnata aju elektrilist aktiivsust. Meile tehti see lõunaune ajal ja kohe pärast seda saime tulemused neuroloogi juures teada- kõik korras. Ka nüüd ei ole veel visiitidega Tartusse kõik. 6 kuu pärast soovivad tarlased meid veel kord üle vaadata, et kas oleme kõneosavusega järgi jõudnud, kui ei ole, siis uurivad välja miks ei ole. Väga tore =) Mulle selline tähelepanu minu lapse suhtes meeldib.
Ja nüüd siis lugu sellest, kuidas ma otsustasin akvaristiks hakata.
Minu kätte sattus Seedrite raamat "Rikkuse, õnne ja rahulolu feng shui".
Sealt lugesin, et kõige suurem rahulolu looja on akvaarium või purskkaev- ühe sõnaga VESI- liikuv on parim, sest vulin tekitab rahu tunde. Ja oluline pole ainult terve kodu õnnenurgake vaid ka elutoa rahulolu nurk on väga oluline. Mul on siin arvutilaud ja sellega seoses päris palju segadust. Ja siis naersin ennast mõttelt tabades, et laual on läpaka kõrval veel piisavalt ruumi mingi 60l akvaariumi jaoks, saaks laua korda ja äkki viiksin siis pilgu nii mõnelgi korral arvutilt akvaariumile =)
Tundus küll algul rohkem naljana, aga ometi olin sellesse mõttesse kinni jäänud. Hakkasingi uurima neti avarustest, et kui palju üldse akvaarium maksaks ja kuidas selle pidamine üldse käib. Ossaaa, milline teadus ikka. Aga see on ka mitu huvi ühes- disain, taimekasvatus, loomakasvatus (kui kalu ja tigusi saab loomadeks nimetada).
Õppisin paar nädalat, kuidas see akva pidamine käib- netis akvarist.ee on väga väga hea koht, lisaks tõin raamatukogust lugemist juurde. Valisin sellest samast akvaristi foorumist ka akvaariumi välja- 54l (60x30x30) 40€ Tallinnas, aga on oli võimalus ka Pärnusse tuua- TASUTA. Enne veel kui akva minuni jõudis, sõitis sõbranne ühel õhtul minu juurest läbi ja tõi purgikese kalasupiga- 5 tundmatut kalakest, peoga taimi ja algul liivateradena tundunud teod.
Uurisin siis, et mis taimed ja mis kalad ma saanud olin: kalakesed osutusid mõõksabadeks, taimed olid miski sammal vist Vesicularia dubyana, vallsneria ja räni kardhein. Mõned päevad hiljem jõudis ka mu akvaarium kohale.
Õige pea leidsin, et keegi pärnakas jagab õuntigusi. Võtsin temaga ühendust ja ta jagaski mulle 6 õunakat- 2 kollast, 2 sinist, 2 pruuni ja 2 väikest roosat. Samal ajal pakkus mulle üks teine pärnakas sile kardheina- oi oi oi oi oi millise suure hunniku ta mulle seda andis =D. Kasutasin oma akvasse ära vast 1/4 kogusest. Seal sees oli ka üks teine taima, mis ta nimi on on raske öelda....äkki Cryptocoryne wendtii. Igatahes meeldib talle minu akvas taimedest kõige enam. kasvab sellise kiirusega, et lausa silmaga on näha =)
Noo mõned asukate pildid siis ka.
Otsustasin siis ikkagi lastega kodu lähedale metsa äärde jalutada, et äkki ikka leian niisama selle juurika, seal oligi mingi sammaltunud hunnik, panin sellele jalaga pihta ja kände kui palju. Võtsin siis paar tükki endaga ühes. 15min olid juurikad olemas =) Leotama ka ei pidanud, sest sammal oli selle töö minu eest ära teinud. Nühkisin kodus harjaga hoolega puhtaks, püüdsin keeta ka nagu soovitatakse, aga potti ei mahtunud, nii et vahetasin iga natukese aja tagant kuuma vett nende peal uue vastu. Akva vesi läks küll pruunikaks, aga see pidi ajaga normaliseeruma.
Nagu näha olen ka vahepeal parema pinnase akvasse saanud. K-Rautas müüdi jämeda liiva nime all sobivat kraami akvaariumi jaoks- 25kg alla 3€. Akvaariumi poed müüvad 3kg 5€.
Ahjaa..mu 2 väikest liivatera jäid ka ellu, kuigi arvasin, et kivide vahetusega suutsin need küll ära kaotada. Nad on nüüd pirakamaks kasvanud ja tuvastasin, et nad on nn. prügiteod.
Need õunakad meenutavad mulle viinamäetigusi oma suuruselt ja ka välimuselt (kui värv välja arvata). Need teod pidavat õunte suuruseks kasvama kui tingimused sobivad, niiet varsti tuleb siis neile täitsa oma akva soetada :D
